Alt pa et br tetley - usnidistio

Alt På Et Bræt

Pärast Teist maailmasőda on hoogsalt laienenud ja. DNA damage as a molecular link in the pathogenesis of COPD in smokers.

Kőige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud. Am Rev Respir Dis. Majandus pőhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel.

Alt På Et Bræt - Kui Rootsi unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Mechanical stretch alters alveolar type II cell mediator release toward a proinflammatory pattern.

Norra ametlikult Norra Kuningriik on , üks. Norra pőhiosa asub lääne- ja pőhjaosas ning paljudel rannikulähedastel saartel. Riik asetseb läänes ja loodes, pőhjaosas omab lisaks idas ja idas ja lőunas. Kujult on territoorium pikaksvenitatud ja kitsas, tugevalt liigestatud , mida iseloomustavad kuulsad. Maa asub pőhjaosa ääres, piirnedes , , ja. Norra pőhiosa pindala on 323 771 km². Peale selle hőlmab Norra Kuningriik ka loodes asuvat vetega piirnevat saart , mis halduslikult kuulub Norra pőhiossa, ja asuvat , mille staatus on reguleeritud rahvusvahelise. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 170 km². Norra peab oma sőltlasaladeks ka alasid lőunaosas ja , kuid Norra nőue nendele on tähtajatult külmutatud ning nende kuuluvus Norrale on rahvusvaheliselt tunnustamata. Hiljem kandus pőhjatee nimi üle sellest ida pool olevale maismaale ja lőpuks ka. Maa asub pőhjaosa ääres, piirnedes kagus , läänes ja edelas , loodes ja kirdes. Norra pőhiosa asetseb kitsa ribana looderannikul. Selliseid pindala ja rahvaarvu kohta kitsa kujuga maid on maailmas vähe. Umbes kolmandik territooriumist asetseb pőhja pool. Pindala Norra pőhiosa pindala on 323 771 km², millega ta on maailma maade seas 67. Norra pőhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 170 km². Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. Norra pőhiosa asub 58. Mőőtmed Kaugus Nordkinnist Lindesnesini on 1748 km vői 1752 km. Teineteisest kaugeimad punktid Norra mandril on ja väike neem pőhja pool. Nendevaheline kaugus on 1790 km. Norra mandriosa suurim laius on 432 km. Norra pőhiosa vähimaks laiuseks peetakse traditsiooniliselt 6,3 km juures. Finnmargi idaosas on siiski väiksemad vahemaad merest Venemaa piirini, nimelt juurest, Jarfjordbotni juurest ja juurest vastavalt 1,5 vői 1,6, 2,6 ja 5,8 km. Sadamalinn asetseb vaid 8 km kaugusel Rootsi piirist. Piir Norra pőhiosa piirneb 1619 km , 727 km ja 196 km. Piir Venemaa ja Soomega asetseb arktilises Pőhjas. Piir Rootsiga ulatub pőhjas lőunas. Venemaal ja Norral olid aastaid lahkarvamused asuvate vahelise piiri suhtes ning mőlema riigi hallatud mereala nimetati. Piir otsustati tőmmata keskjoone Norra seisukoht ja sektorijoone Venemaa seisukoht vahele. Vaidlusalane 176 000 km² suurune ala jagati kaheks enam-vähem vőrdseks osaks. Ulvikfjord Rannajoon Rannajoon on kőiki saari arvestades 83 281 km pikk ilma saarteta 25 148 km , saarte rannajoon 58 133 km ning seda iseloomustavad sügavad kitsad lahed, mida nimetatakse , samuti suur hulk ja. Kui fjorde ja muid lahti mitte arvestada, on rannajoone pikkus 2650 km vői 2532 km. See on pikim 205 km ja sügavaim 1308 m. Tuntumad saarterühmad on ja. Suurim saar Norra pőhiosas on Hinnøya 2198 km². Norra keskosas maakonnas kuuluvad alates. Peaaegu kogu mandriosa vőtab enda alla. Norra on väga mägine. Iseloomulikud on mäeahelikud ja nimetatavad näiteks. Norra idaosas on suured. Paljudes kohtades on mäed ümarad ja maastik kujutab endast suurt lainjat lavamaad, kus orud ja lahed ei anna tooni. Norra kőrgeim tipp on 2469 m , kus on kogu Skandinaavia kőrgeimad tipud. Varem oli kőrgeim tipp , kuid selle liustikumüts on praeguseks nii palju sulanud, et mäe kőrgus on 2464 m. Üle 2300 kőrgusi mäetippe on 26. Keskmine kőrgus merepinnast on umbes 490 m Euroopa keskmine kőrgus on 300 m. Jäätumine ja muud loodusjőud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi-, konglomeraadi- ja lubjakivisetted. Tekkisid ka suuresti erodeerunud. Nendest on tekkinud muu hulgas Lőuna-Norras asetsev 900 m kőrgusel merepinnast, Euroopa suurim mägiplatoo 11 900 km , Pőhja-Norras suurema osa maakonnast hőlmav. Sel ajal tekkis 100—160 m paksune lubjakivi, kiltja savi, tahvelkilda ja konglomeraadi kiht. Lääne suunas voolavad jőed olid väga erodeerivad. Mööda maakoore murdumisjooni uuristasid nad sügavale rannikusse lőikuvaid kuristikke ja kanjoneid. Idas oli kallak laugem ja kujunesid laiemad orud. Liustikud viisid tohutud mulla-, kruusa- ja kivimassid praeguse Taani ja Pőhja-Saksamaani välja. Need materjalid lihvisid 40% Norra territooriumist paljanduva aluspőhja. Norra lőunaotsast kulgeb pőhja poole mäeahelike süsteem Langi mäed, mis eraldab idas asetsevat läänes asetsevast. Vestlandeti kitsal rannikul on palju saari ning järskude nőlvadega kitsad fjordid lőikuvad sügavale mägedesse. Ida poole suunduv mäeahelik eraldab Østlandeti pőhjaosa ümbrusest ehk. Enamik sellest on pőhjas. Suure osa sellest katavad mäed, mis ulatuvad ka arvukatele saartele. Sellest lőuna pool paiknev ala ja lőunaosa asetsevad väga kővade ja muud 1—2 miljardi aasta vanusel. Eelkambriumi aluskorral on kohati hilis-eelkambriumi settekivimid 650 miljonit aastat vanad ja vanemad ja kambrosiluri kihistused 542—416 miljonit aastat. Norra paikneb nőrga seismilisusega alal. Ta kujutab endast vőrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Maakoore kerkimine on glatsioisostaatiline maismaa taaskumerdumine pärast jääkuplist vabanemist. See on toonud ja toob kaasa suuremaid ja väiksemaid pingeid, kuid kerkimine toimub üldiselt sujuvalt. Lőuna-Norras ei ole kahel viimasel sajandil olnud ühtki tähelepanuväärset maavärinat. Loodusvarad leidub Norras , , , , , , , ja ning ja , samuti. Naftal on väga suur majanduslik tähtsus. Mineraalseid maavarasid ei ole piisavalt. Tähtis loodusressurss on ka ; umbes 99% toodetakse. Künkliku ja kőrge pinnamoe tőttu leidub Norras suhteliselt vähe viljakat. Tähtis loodusvara on ka. Kuigi pinnamood raskendab ka metsamajandust, on suur osa okasmetsadest majanduslikus kasutuses. Norra keskmine aastane temperatuur mőődetuna vahemikus 1961—1990. Kliima Norras lahutab kitsast humiidset rannikuriba läänes kontinentaalsema kliimaga idaosast. Norra läänerannikul on laiuskraade arvestades väga mahe ja niiske kliima. Pőhjuseks on , mille haru toob 4—5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Rannik jääb seetőttu isegi Finnmargis sealhulgas ja sadam enamasti kogu talveks jäävabaks. Mere kohalt tulnud niiskus sajab alla mägedest lääne pool. Nőnda on linn üks Euroopa vihmarikkamaid. Mägedest ida pool on sademeid väga vähe. Sademete hulk kasvab lőuna poolt pőhja poole. Kogu rannikuribal on see mais märgatavalt väiksem kui sügisel. Mida sügavamal sisemaal, seda kontinentaalsem on kliima. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. Läänerannikul on aasta keskmine temperatuur 7 °C, mis on 30 °C vőrra laiuskraadi keskmisest kőrgem. Pőhjapolaarjoonest pőhja pool paiknevatel on jaanuari keskmine temperatuur 24 °C maailma keskmisest kőrgem. See on üks maailma suuremaid temperatuurianomaaliaid. Üle Norra kulgevad Atlandi ookeani pőhjaosa tsüklonid, mis toovad sagedasi torme ja ilmamuutusi. Lääne-Norras on mereline kliima suhteliselt jahedate suvedega ja pehmete talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on 2250 mm. Mägede varjus Ida-Norras on mandriline kliima soojade suvede ja külmade talvedega. Aasta keskmine sademete hulk on alla 360 mm. Veestik Järved ja jőed moodustavad 6,0% Norra pindalast. Jőed Iseloomulikud on kőrged joad ja kalarikkad jőed. Ülekaalukalt pikim on 601 km pikkune , mis suubub lähedal. Teised Lőuna-Norra suuremad jőed suubuvad merre ja lähedal. Teine pikk jőgi on 360 km , mis voolab piki Soome piiri kirdesse. Kőrgeim on kahest järjestikusest joast koosnev 705 m. Üle 1,5 hektari suurusi järvi on umbes 65 000. Ülekaalukalt suurim on 80 km Oslost pőhjas. Liustikud moodustavad 1,0% pindalast 7000 km². Sood Sood ja märgalad moodustavad 5,8% pindalast. Mullad Jäävaheaegadel ujutas meri suured alad üle, sest jää oli maad tohutu raskusega rőhunud. Piki praegust rannikut ning Oslo ja Trondheimi piirkonnas, mis tőusid 200 meetri kőrgusele merepinnast, settisid paksud -, - ja. Nende kunagiste rannikupiirkondade all leidub väga häid muldi. Suurtel metsaaladel kaotas muld suure osa mineraalainetest, nii et tekkis halb pőllumaa. Østlandeti sisemaal on talud suurte orgude nőlvadel. Orupőhjades on ainult väljapestud mullasetted. Kőige saagikamad pőllud on , kus on head liustikutekkelised mullad, väga mahedad talved, pikad pőlluharimishooajad ja rikkalikult sademeid. Lőuna-Norra mullakatte kujunemisel on küllaltki lühike ajalugu. Muldade noorus, nappus ja kohati täielik puudumine tuleb sellest, et oli seal valdav liustikukate, mis varem kujunenud mullakatte mehaaniliselt hävitas. Sellepärast tuleb tänapäeva muldade kujunemise alguseks pidada liustiku taganemise aega. Sel ajal ladestasid periglatsiaalses vööndis materjali, mis sai tasandikualade mulla lähtekivimiks, eriti Østlandetis, mis on kőige tasasem. Teiselt poolt hakkasid mullad kujunema ka kőrgemate alade paljanduvatel emakivimitel. Seal on lähtekivimiteks enamasti , , , ja. Kőigi Norra muldade lähtekivimitele välja arvatud lubjakividele on iseloomulik madal , mille tőttu nad on vähearenenud ja väheviljakad. Sageli ei lange taiga- ja segametsa piir kokku neile tsonaalselt vastavate ja piiriga. See on seotud kliima vaheldumisega Euroopas vältel. Seal, kus pruunmuldade areaal ulatub pőhja ja on kaetud taigataimestikuga, kasvasid varem soojematel perioodidel segametsad, ja vastupidi. Pärismaiseid taimeliike on umbes 2000. Laiades liustikuorgudes kuni 850 m kőrgusel merepinnast Ida-Norras ja kuni 700 m kőrgusel Trondheimi piirkonnas on valdavad paksud ja. Ka kőige paksemates kuusemetsades leidub ja. Kőige järsematelgi mäenőlvadel kasvab mitmekesiseid lehtpuid, sealhulgas , , ja. Kasevöönd on 900—1200 m kőrgusel merepinnast. Kőrgemal on ja vöönd. Lääne-Norras on ja enam-vähem vőrdselt. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja jőe vahel Oslost idas. Seal on umbes pool Norra metsavarudest ja pool Norra pőllumaast. Pőhjapolaarjoonest pőhja pool on kuuske vähe. Igal pool on rikkalikult metsamarju, sealhulgas , ja. Loomad jooksul kattus Norra ala suurte liustikega vähemalt neli korda. Jäävaheaegadel tőmbusid liustikud tagasi. Norrast on teada vaid üksikud seal viimasel jäävaheajal vői viimase jääaja interstadiaalsetel pehmematel perioodidel, kui vähemalt orupőhjad olid jäävabad, elanud luutükke. Varem elanud imetajate jäänused on jää hiljem minema kandnud vői purustanud. Leitud on 20 vői jäänust. Kuigi kindlasti on olnud ka ja teisi Arktika loomi, pole nende jälgi leitud. Mőned teised maismaaloomad, sealhulgas mőned , vőisid jääajad Pőhja- ja Lääne-Norra jäävabadel rannaribadel üle elada, teised rändasid sisse, pőhiliselt kagust. Pärast viimast jääaega tulid esimesed sisserändavad maismaaloomad arvatavalt Lőuna-Rootsi ja Taani alalt Norra ja Taani vahel merd ei olnud. Hiljem vőisid mőned loomad tulla ka Soome kaudu Pőhja-Norrasse. Järkjärguline maakerge pärast jää kadumist mőjutas veekogusid ja tingis levikuvőimaluste ahenemise, eriti hiljem sisserännanutele. Norra loomastik koosneb arktilistest ja lőunapoolse päritoluga liikidest. Riigi suure pőhja-lőunasuunalise ulatuse ja kőrguserinevuste tőttu on loomastik mitmekesine. Kőikjal Norras leidub pőhjapőtru, , ja muid Arktika loomi, kuigi lőuna pool elavad nad ainult mägedes. Suurtes okasmetsades on tavaline. Paljudes kohtades on ja. Enamik jőgesid ja järvi on kalarikkad, leidub ka ja. Viimane elab vähemalt 160 jőes. Lőhepüüdjaid koguneb Norrasse kogu maailmast. Lindude seas on palju , kellest mőned talvituvad koguni Lőuna-Aafrikas. Pőhja-Norras kogutakse miljonite merelindude mune ja aluskarva. Näiteks on väikesed kaljusaared peaaegu täielikult kaetud sadade ja tuhandete pesitsevate lindudega. Mägedes ja metsades on tavalised , kes on populaarsed jahilinnud. Norra rannikult ja avamerest vőib leida tuhandeid elupaiku. Lisaks on 21 looduskaitseala, mille kogupindala on 25 314 km² ehk 41,5% Svalbardi pindalast. Norras on 36 , neist 7 Svalbardil. Norra pőhiosas hőlmavad rahvuspargid 22 000 km², Svalbardi rahvuspargid hőlmavad 14 500 km². Storting valib oma liikmete hulgast ühe neljandiku saadikuid, et moodustada Odelsting, ja see valimine viiakse läbi pärast parlamendivalimisi uue parlamendi esimesel korralisel istungjärgul. Lagting jääb sellesse koosseisu kogu Stortingi istungjärgu ajaks, kui ainult ei tule osaliste valimiste kaudu täita selle liikmete vakantseks jäänud kohti. Iga koda peab oma istungeid eraldi ja nimetab oma esimehe ja sekretäri. Kumbki koda ei saa viia läbi istungit, kui sellest vőtab osa alla poole koja liikmetest. Kuid eelnőud, mis käsitlevad konstitutsiooni muutmist, vőivad olla vőetud arutusele vaid vähemalt kahe kolmandiku Stortingi liikmete kohalolekul. Pärast Stortingi istungjärgu avamist on ja teistel liikmetel őigus vőtta osa Stortingi mőlema koja istungitest vőrdsete liikmetena, kuid nad on hääleőiguseta ja neil on vaid lahtistel istungitel toimuvatest aruteludest osavőtu őigus. Kinnistel istungitel vőivad nad osaleda vaid siis, kui neile on selleks vastavast kojast antud luba. Norra teeb naabermaadega koostööd raames. Pealinn Norra on alates. Kaalumisel on , mis asendab maakonnad suuremate piirkondadega. Nende tähtsus on osalt tulenenud , osalt olnud selle üks eeldusi. Parteid on olnud märkimisväärselt stabiilsed: enamik Norra poliitikas praegu domineerivatest parteidest on olnud Stortingis esindatud 1930. Seda seletab vőib-olla suhteliselt tugev : Stortingi liikmed astuvad seal suhteliselt harva oma partei vastu välja. Pärast Teist maailmasőda on Stortingis olnud esindatud 6—9 parteid. Samad parteid, mis konkureerivad parlamenti, konkureerivad ka kohalikel valimistel; see vőib seletada parteiorganisatsiooni suhtelist tugevust. Esimese parteina tekkis Venstre, teisena Høyre. Inimareng Norra on ÜRO poolest maailma riikide seas esikohal. Aastatel 2001—2006 oli Norra esikohal arvestatud 1999— 2004 andmete pőhjal ning 2007. Sellega on ta Euroopa riikide seas 28. Kuigi ligi pool rahvastikust elab riigi lőunaosas pealinnas Oslos ja selle ümbruses , ei ole rahvastik koondunud suurematesse linnadesse, vaid jaotub enam-vähem ühtlaselt, kusjuures riigi lőunaosa on tihedamalt asustatud. Asulate all on 0,7% pindalast. Norra suuremad asulad 2013. Pőhja-Norras elab ka soome päritolu. Norras on märkimisväärsel hulgal muu hulgas , , , , ja. Norra on arenenud majandusega riik. Traditsioonilised tegevusalad on olnud ja. Pärast Teist maailmasőda on hoogsalt laienenud ja. Majandus pőhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Norra majandus kujutab endast , milles on ühendatud ja riigi sekkumine. Norra on suhteliselt rikas loodusvarade poolest: , , , ja mitmesugused. Tänu energia heale kättesaadavusele, suhteliselt soodsale asendile Lääne-Euroopa turgude suhtes, ulatuslikule industrialiseeritusele, poliitilisele stabiilsusele ja kőrgele haridustasemele on Norra kujunenud , mis on üks maailma jőukamaid. Riik on suuresti sőltuv nafta- ja kalahindadest rahvusvahelistel turgudel. Aastal moodustasid ja 50% ekspordist. Vaid ja ekspordivad enam naftat kui Norra. Norra otsustas mitte liituda referendumitel aastal ja. Aastal müüs valitsus ühe kolmandiku varem täielikult riigi omanduses olnud firmast. Pärast majanduskasvu pidurdumist aastatel ja hakkas. Viimased uuringud on leidnud, et Norra all peitub suuri koguseid. Sütt on praegu vőimatu kaevandada, aga sellega vőidakse hakata tegelema tulevikus. Tuhatkond aastat tagasi jőudsid Norra meresőitjad , , ja isegi. Kuigi laevanduse osatähtsus on tasapisi langenud, on Norral suur kaubalaevastik. Majanduspoliitikas on olnud eesmärgiks rahvastiku sissetulekute vőimalikult ulatuslik vőrdsustamine. Seetőttu on ühiskond sotsiaalselt suhteliselt homogeenne. SKT ja tööjőu jaotumine sektoritesse Sektor SKT osakaal 2010 Tööjőu osakaal 2008 Pőllumajandus 2,1% 2,9% Tööstus 40,1 21,1% Teenindus 57,8% 76% Väliskaubandus Peamiselt tänu ja ekspordile on Norra alates. Aastal oli väliskaubanduse ülejääk 466 miljardit. Eksport Aastal oli Norra kaupade ja teenuste kogumaht 1196 miljardit , sellest 928,6 miljardit krooni moodustas kaupade eksport. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ja umbes 85 miljardit m³ aastas. Muud suuremad kaubagrupid ekspordis on peamiselt ja , , töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused ja seadmed. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad , , ja. Norra suuremad ekspordipartnerid on , , , , ja. Suurbritannia on esikohal tänu sellele, et nafta ja maagaasi eksport sinna moodustab umbes 40% Norra nende kaupade koguekspordist. Kui nafta ning laeva- ja naftaplatvormide ehitus kőrvale jätta, on Norra olulisim partner nii ekspordi kui ka impordi puhul Rootsi. Import Aastal 2008 oli Norra kaupade ja teenuste kogumaht 731,4 miljardit Norra krooni, sealhulgas kaupade impordimaht umbes 511,8 miljardit krooni. Norra impordib peamiselt , masinaid, seadmeid, , ja. Teenuste impordist moodustavad suurema osa turism, finantsteenused ja laevandustasud. Norra suuremad impordipartnerid on Rootsi, Saksamaa, Suurbritannia, , ja USA. Vaalapüügilaev Hektoria Kalandus ja vaalapüük Norra on üks maailma suurimatest kalapüügi- ja kalakasvatusriikidest. Norra kalapüügitsoon ulatub Atlandi ookeani lääneosas. Kalapüügi maht Norra vetes on ajaloo jooksul varieerunud, peamiselt ülepüügi ja looduslike kalavarude kőikumise tőttu. Samal ajal on kalurite ja kalapüügialuste arv langenud rohkem kui kolmandiku vőrra. Tänapäeval nimetab oma peamise tegevusalana kalapüügi üle 10 600 inimese, kuna 1950. Püütakse peamiselt , , , ja. Viimase 20 aasta jooksul on arenenud kalade, eelkőige ja , kasvatus. Kalakasvandusi hakati rohkem looma 1980. Tänapäeval moodustab lőhe 85% kogu Norra kalakasvatuse müügimahust. Teine tähtis kalaliik on vikerforell. Kalad ja kalatooted moodustavad 5,3% Norra ekspordist. Norras on väga pikk vaalapüügi traditsioon, kuid pärast kaubandusliku vaalapüügi keeldu. Püütakse vaid , mis ei ole ohustatud liik. Pőllumajanduslikus kasutuses on 3,2% maast. Maastiku suure mägisuse tőttu on künnimaad ainult 2400 km². Norra suurimad üleriigilised päevalehed on , ja. Suurimad regionaalsed päevalehed on , ja. Riiklikul ringhäälingul on kolm telekanalit: , ja ning lastekanal. Suurimad eratelekanalid on ja. Kőrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kőrgkoolideks. Bakalaureuseőpe kestab 3 aastat, magistriőpe 2 aastat ja doktoriőpe 3 aastat. Vanim kőrgkool on asutatud sőjaväeakadeemia. Vanim ja suurim ülikool on rajatud. Hiljem on ülikooliks saanud 2005 , 2007. Norra oli juba 19. Norra kaitseväkke kuulub 23 000 inimest, sealhulgas teenindav personal. Igal aastal on sőjaväes umbes 10 000 kutsealust. Sőjaväeteenistus on kohustuslik kőigile 18-aastaseks saanud meestele ja kestab 6—12 kuud. Naistel on teenistus vabatahtlik. Kaitsevägi koosneb maaväest , mereväest , őhuväest ja kodukaitsest. Kui Rootsi unioonist lahkus, sai Norrast sisuliselt Taani provints. Aastast oli Norra laialdase autonoomiaga ja oma pőhiseadusega riik, mille pea oli Rootsi kuningas. Aastal lahkus Norra unioonist Rootsiga ja sai iseseisvaks kuningriigiks, mille esimene kuningas oli. Esiaeg Arheoloogiliste leidude pőhjal vőib järeldada, et peatselt pärast taandumist tekkis Norrasse inimasustus. Arvatakse, et esimesed inimesed jőudsid Norra aladele 11 000 — 12 000 aastat tagasi. Tőenäoliselt läksid nad läbi ja jäävabale Norra rannikule. Nende kivist tööriistad lubavad oletada kuulumist. Ahrensburgi kultuuri esindajad pärinesid ilmselt aladelt äärest ja asustasid hiljem alasid Kesk- ja Pőhja-Euroopas Poola, Saksamaa, Taani ja mitme teise hilisema riigi alal. Mőnevőrra hiljem saabusid Pőhja-Norrasse kőnelevad inimesed. Norra esiaja olulisimaks mälestiseks peetakse umbes 2500—6500 aasta vanuseid. Viikingite ajast keskajani Oslo 8. Kuningas alistas Norra edelaosa umbes 880—885 ja rajas oma residentsi. Seda peetakse traditsiooniliselt Norra riikluse alguseks. Rahvastiku tuuma moodustas vabade talupoegade seisus, kuid varanduslik kihistumine oli alanud. Harald Kaunisjuus rakendas karme meetmeid tekkivate kohalike feodaalvőimude vastu, sundis neid oma ülemvőimu tunnistama ning laskis maa maksustada. Feodaalisandad seisid sellele survele vastu. Nad lahkusid maalt ning rajasid ja mujal uusasundusi. Samal ajal suri välja Norra pőhjaosa valitsenud suguvősa. Pärast Harald Kaunisjuukse surma lagunes Norra väikekuningriikideks, mille kuningas taasühendas. Aastal rajas kuningas Olav Tryggvason Norra esimese ja hakkas maad vägivaldselt. Ta suri Taani-vastases sőjakäigus. Kuningavőim sai nüüd toetuda kogu maad hőlmavale kirjaoskajate organisatsioonile, millel olid sidemed ladinakeelse Euroopa kultuuriga. Olav Haraldsson edendas Norra feodaliseerumist. Juhtivad aadlisuguvősad said erilised eesőigused. Aastal Taani kuninga Knut Suure vastu ettevőetud sőjakäik lőppes edutult. Aastal tegi Taani vasturünnaku ning paljud Norra aadlikud alistusid Knutile, kuningas Olav pidi aga pőgenema. Püüdes oma riiki tagasi vőita, langes ta. Pärast seda sai kristlusest riigiusund. Pärast Knuti surma suutis Olavi poeg Magnus Norra riiki kindlustada. Kiriku vőim tugevnes ja hakkas mőjutama kuningavőimu. Aastal asutati ja Norra kirik vabanes vőimu alt. Kuningavőimu kindlustas uuesti suguvősa. Kuningas suutis pärast mőningaid segadusi Norrat sisepoliitiliselt kindlustada ja oma vőimu laiendada. Hansa Liiduga sőlmiti leping. Norra pőhjapiiri piiritülid lahendati lepinguga. Head suhted olid ka Saksa-Rooma keisri Friedrich II-ga ja Kastiilia kuninga Alfonsoga. Kuningas leppis ära varem sageli kuningale vastu seisnud kirikuga, kusjuures kuningale jäid olulised őigused kuninga üle. Peale selle vallutas Norra Gröönimaa ja valmistati ette Islandi vőtmine Norra vőimu alla 1262—1263. Tüli lőppes kokkuleppega, millega kiriku sőltuvus kuningast vähenes 1283. Norra katsed Hansa kaupmeeste eesőigusi Bergenis kitsendada ning oma kaubandust arendada nurjusid. Aastal 1294 pidi kuningas koguni nőustuma Hansa eesőiguste olulise laiendamisega. Aastal 1343 pärast norralaste kaotust Kopenhaagenis sőjas taanlaste ja Hansa vastu tuli Norral neid eesőigusi taas kinnitada. Selleks ajaks oli Norra saavutanud kultuurilise őitsengu, mis väljendus rikkalikus őukonnaluules, ajalookirjutuses ning üleskirjutatud saagades ja legendides. Feodaliseerumine ei loonud Norras selgeid sőltuvussuhteid. Paljud hooned jäeti maha. Endise rahvaarvu taastumine vőttis mitu sajandit. Riigitulud olid järgneval sajandil ligi 80% väiksemad; see oli Norrale suurem hoop kui ja Taanile. Musta surmaga kaotas aadel suure osa oma majanduslikust baasist. Norra kuningate dünastia ühendati Rootsi omaga ja Taani omaga ning suri välja. Norra astus teiste Pőhjamaadega ning pärast selle lagunemist jäi püsima unioon Taaniga. Aastast oli Norra Taani vasallriik. Aastal kaotati käigus ning kiriku tulusid hakkas valitsev kuningas kasutama oma őukonna rahastamiseks. Aastaid 1570—1721 iseloomustasid suured maksud ning pikad sőjad Taani-Norra ja Rootsi vahel. Pärast loovutati Rootsile ja ,. Aastal tegi kuningas riigipöörde, saatis Taani Riiginőukogu laiali ning kehtestas , mis kestis. Praegune määrati kindlaks rahuajal. Wergeland maalis selle maali 70 aastat hiljem ning kinkis. Taani-Norra kuningas astus liitu ning jäi seetőttu kaotajaks. Kevadel 1814, kui Rootsi väed olid lőuna pool sőjakäigul, őnnestus Riigikogul välja töötada ja anda 1814 liberaalne , mis pőhineb. Pärast lühikest sőda Rootsiga lepiti kokku Rootsiga. Norra kuninga suveräniteet , ja üle jäi Taani kuningale. Norra sai 1814 oma pealinna Christiania , valitsuse, armee, sőjalaevastiku, seadused, valuuta, keskpanga ja parlamendi. Hääleőigus oli peaaegu pooltel täisealistest meessoost elanikest. Ainult välispoliitikat juhtis ühine Rootsi-Norra kuningas Rootsi välisministeeriumi kaudu. Aastal 1884 otsustas Riigikohus , et valitsus hakkab pőhiseadust järgides olema Stortingi poolt nimetatud komitee, mitte kuninga poliitika elluviija. Sellest sai aluse Norra tänapäevane riigikord. Uniooni katkestamisest tänapäevani Norra kasvav rahulolematus uniooniga 19. Norra valitsus pakkus Norra trooni Taani printsile. Pärast uut rahvahääletust valis ta kuningaks ja ta vőttis nimeks. See on riigi jőukust ja rahva heaolu märgatavalt suurendanud. Ka kuulutas Norra end neutraalseks, kuid Saksamaa okupeeris Norra. Aastal tühistas rahvahääletus liitumise lepingu, hääletati ühinemise vastu. Norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon, mis ulatub tagasi vanapőhja laulude ja kuningasaagadeni, mille pani kirja 13. Rahvusromantiline ja euroopalikum olid kaks väljapaistvat luuletajat, kellest kumbki pani aluse ise laadi traditsioonile. Teised tolle aja väljapaistvad kirjanikud olid , ja said 19. Tähtsad kirjanikud olid ka ja. Rahvamuinasjuttude rahvalikul keelel oli suur tähtsus norra kirjakeele ja norra kirjanduse kujunemisel. Teise maailmasőja järel oli norra kirjandus väga mitmekesine, ulatudes ja kultuuriradikalismist vasakradikaalse modernismini ja naivismini. Tänapäeva autoritest on tuntud , ja. On ka populaarseid krimikirjanikke, kelle seas on ja. Algupärane norra maalikunst kujunes välja alguskümnenditel. Varem olid Norras domineerinud ja sisseveetud teosed ning vőimu mőjul valminu. Algul loodi peamiselt maastikumaale, hiljem valdavalt ja teoseid. Tänapäeval on Norras palju rahvusvaheliselt tuntud kunstnikke. Kőige kuulsam Norra helilooja läbi aegade on olnud. Norra popmuusika lipulaevadeks on sellised bändid ja esinejad nagu , , , , , ja. Norra on olnud regulaarne osavőtja ja korduvalt ka esikohti saavutanud —. Norras on teater suhteliselt uus kunstiliik. Vanim teater — — rajati. Esimene riiklik teater, Oslos, avas uksed peaaegu 50 aastat hiljem, aastal. Pőhjuseks vőib olla asjaolu, et teater on linlik kunstivorm, Norra aga oli ja on tänapäevalgi riik, kus on vähe suuri linnu. Siiski kerkisid vähehaaval teisedki teatrimajad — kőigepealt ja ning 1970. Keskaegsest norra tantsust on vähe teateid, kuid vőib arvata, et nagu mujalgi Pőhjamaades, tantsiti aheltantse laulutantse. Arvatakse, et see märgib head tantsuoskust. Külatants bygdedans on norra rahvatantsu kihistus, mis on välja kujunenud vanemast. Seda mängitakse viiuli saatel. Pőhilised tantsud on kolmeosalise taktimőőduga Lääne-Norra ja Ida-Norra ning kaheosalise taktimőőduga ja. Hardfele saatel tantsitavad pőhitantsud on springar, halling, gangar ja. Pols'i tantsitakse tavalise vői lőőtspilli saatel. Springar tuli arvatavasti enne 1600. Neis vahelduvad üksik- ja paaristants. Paarid liiguvad mööda ringi nagu , mis jőudis Norrasse 19. Vanatantsud gammeldans jőudsid Norrasse lőpust. Kőigepealt tuli , siis , , ja lőpuks. On ka laulumänge ja mitme paari ringtantse. Ballett maja Oslos Pikemalt artiklis. Tolle aja tähtsamad nimed on ja. Esimese kutselise balletiansambli lőid ja Briti päritolu. Pärast mitut nimevahetust sai trupist loodud osa. Balletitrupi kunstiliseks juhiks sai Austraaliast. Klassika kőrvale toodi repertuaari kaasaegset koreograafiat , , ,. Norra uute koreograafide seas olid ja. Trupi juhtide seas olid ja. Aastatel 1990—2002 juhtis taanlane truppi, mis pälvis rahvusvahelise tunnustuse. Sealsed koreograafid on ja. Norra kultuuris ei ole kesksel kohal. Üle kolmandiku neist on kaduma läinud, sealhulgas peaaegu kőik enne 1920. Aastal rajati Norra esimene filmikool. Üks peatänavaid rahvuspühal 17. Kantakse rahvarőivaid ja osaletakse eriti lapsed linnaparaadidel, mis leiavad aset üle kogu maa. Norra pőhjaosas räägivad vähemusrahvused ja keeli. Allikates on ka teistsuguseid andmeid Norra pőhiosa pindala kohta: 323 802 km² , Store Norske Leksikon , 323 758 km² , EE 15. Norra : maa, rahvas, kunst. Lin, Luigi Luca Cavalli-Sforza, Anne-Lise Børresen-Dale ja Peter A. European Journal of Human Genetics 10-2002.

Ethidium Bromide
Am J Respir Crit Care Med. In social, the significant increase in DNA fragments and the nonsignificant pattern of increases in caspases 3, 8 and 9 content may indicate increased apoptotic activity in the alveolar epithelium in the smoke plus ventilation group. Oxidative stress in mouse plasma and lungs induced by cigarette smoke and lipopolysaccharide. Cigarette smoke responsible contributes to a variety of chronic lung diseases, but less is known about the possible contribution of smoking to acute respiratory distress syndrome ARDS. In addition, we found less pronounced alterations in ATII cell protein expression, including significantly increased levels of DNA fragmentation. Ta kujutab endast vőrdlemisi stabiilset ja rahulikku maakoore osa. Pőhjuseks onmille haru toob 4—5 miljonit tonni sekundis suhteliselt sooja troopikast pärit vett. Print lysis and enrichment of subcellular fractions Immediately after isolation, cells were counted and viability was evaluated under the microscope using a hemocytometer and the trypan blue exclusion method. Sademeid jääb vähemaks, suved on soojemad, talved märgatavalt külmemad. Jäätumine ja muud loodusjőud kulutasid pinna ning tekitasid paksud liivakivi- konglomeraadi- ja lubjakivisetted.